You know how the time flies!

Hey

Tere kõigile kuigi tean et praegu loeb seda blogi ainult üks inimene, aga pole hullu ma alles alustasin ka sellega. Igatahes ei teagi kust alustada, või mis siia kirjutama peaksin, Pmt selline tunne on nagu oleks mingi Eesti kana kuskil Aafrika kõrbes. Aga saab hakkama. Igatahes tänasest päevast, koolis oli kõik tio top, inimesed üritavad ikka aru saada kes on " gossipgirl"  ( see suht pop teema sütes praegu ) , Aga kui see teema hetkeks kõrvale jätta, siis tegin täna tutvust isegi cosmo uue ajakirjaga. Nimelt kõrvalt klassist leidsin selle ajakirja, ja noo koheselt meenusid mulle KÕDISTAJAD minigolfis. Ma ei saa aru miks inimesed seda ajakirja loevad kaasaarvatud mina aga noo sain igatahes targemaks paljudes asjades, näiteks Wooow mis on G-punkt vms :) . Aga peale kooli oli väike koori proov kuhu kõik sütevaka härjad siis peadselt kogunesid. Hääled soojaks röhatatud ja röögitud hakkasime laulma Eric Claptoni laulu " tears in heaven`it". Laulsime nagu väikesed linnud traadil. Aga noo edasi läksin muusikakooli seal väike trummi tund ja kerge klaver. Olen klaveris täiesti hälvik no eriti ei jaga veel kuid küll õpin ;) Lõpuks jõudsin koju kusjuures tänane päev oli kõige rahulikumja ma ei tundnudki ennast nagu oraev rattas kes pidevalt käbinarkomaaniaga tegeleb. :) Kodus ei peatunud ma ka eriti kaua läksin vana klassivenaga kooli jämmima. Trummi ruumi sisenedes meenus mule kohe midagi kui vaatasin ühte vaipa ja noo hakkasin täiega naerma, kes saab aru see saab kes ei saa siis ega ma ei lootnudki et aru saad.Mardiga sai mõnusalt groovitud et noh We got the funk in our veins(veenides :D). Kui nüüd päev kokku võtta siis oli suht selline tavaline neljapäev kergelt tegus kuid mõnus. Kõigi nende tegevuste kõrvalt, igatsen ma ühte üli kallist kittyt , kes õpetas mind salatit tegema nimelt krabinuudli salatit mmmmmm, Aga ta on igalpool, koguaeg mu mõtetes ükskõik kas ma toksin kuskil nelja seinavahel trumme või siis olen just sukeldunud ajaloo õpikusse, ja siis ongi mul koguaeg selline tunne et.... Ükskõik kui rõõmus ma ei või paista siis paratamatult on see petlik sest minu tuju tõsiselt heaks teeb just Tema seal arvuti taga tiigrit kaisutades ja ma lihtsalt ootan hullupööra seda päeva millal me jälle näeme !